Kui Tallinna lennujaama jõudsin, siis venna ja Mario juba ootasid :) Pärast tuli Erik ka. Natuke aega istusime, siis mingi hetk tekkis sinna turvakontrolli ette nii meeletu suur järjekord, et pidime ka seisma minema. Mario ja Erik seisid minuga järjekorra lõpuni, enne turvameest läksid tagasi. Seal kontrollis loomulikult otsiti mu kott läbi. Mul oli kott täpselt nii ära pakitud, et kõik asjad mahuksid sisse. Aga neile ei meeldinud et mul olid kõik vedelikud (kuni 100ml loomulikult) eraldi kotis laiali, sellepärast nad sorisid. Siis oli mul tükk tegemist et see kott taas kinni läheks. Lennukis istus mu kõrvale üks naine, keskel oli vaba koht. Nägin ta luges inglisekeelset raamatut. Küsisin inglise keeles, et kas ma võin oma koti panna meie istmete vahele pingi alla. Ta vastas jaatavalt. Mingi aja möödudes küsis ta inglise keeles, kas mul seal istme taskus menüüd on. Ja siis kui stjuuardessid tulid sööki jagama, küsis ta EESTI keeles apelsini mahla! Ütlesin kõvasti, et aa, sa oled eestlane, ja siis ta hakkas ka naerma :).
Lennujaamast läksin bussiga kesklinna. Kuna Krissu oli tööl ja ma temaga kokku ei saanud, siis läksin Kati töö juurde. Mul oli 3 kotti: 22kg kohver, 8kg kott ja läpakas. Mööda metroo treppe üles-alla ronides mõtlesin küll et annan otsad. Olin nagu ehtne kaamel, higi ka lahmas kõigele lisaks. Vahepeal ma ei tundud enam oma vasakut kätt, ei oska ju kotti teise õla peal kanda. Ja peopesad läksid ka rakku sellest kohvri käepideme hoidmisest, nagu jõusaalis oli. Olime mingi tunnike Kati töö juures, siis läksime koju. Kati ise nõudis, et ta kannab ka ühte kotti ja valis kohvri. Nüüd pidi ise tõstma seda metroos trepist üles-alla. Õnneks polnud palju maad. Kati maja on äge.

Esimesel korrusel elutuba, köök, teisel Kati ja Meg’i toad ning vannituba, 3. Viviani tuba. Käisime poes, sõime. Käisin dušši all, algul loomulikult ei osanud seda käimagi panna, siuksed erilised süsteemid siin. Magasin Meg’i toas, ta ise oli Indias. Nagu printsess 2 madratsil oli, seega voodi liiga pehme, aga ma olin nii väsinud et ei saand midagi aru.
No comments:
Post a Comment