Pühapäev, 30/10/11

Pühapäev on tore päev. Õnneks on siiamaani sattunud head ilmad ka. Magasin 10ni, sain ühe tunni lisaks selle kella keeramise pärast. Ma ei mäleta millal ma viimati 11 tundi magasin. Käisin jooksmas rannas, mõnus päikseline ja tuulevaikne oli. Pärast käisin pesumajas. Nagu varem kirjeldasin, on see nagu filmides. Panen pildi ka. Ühe kampsuni tõttu said enamus asjadest pusaseks. Nii õhuke kampsun aga mai saa aru kuda nii palju pusasid tuleb sealt. Võtsin aega ka seekord, pool masinatäit (need masinad on nii suured et mul pole nii palju riideidki et tervet masinatäit saada) läks 30 minutit. Pluss siis eraldi kuivatamine paar minutit. Tõin asjad koju ära, riputasin igale poole, nagu pesumaja siin nüüd.
Jalutasin vaikselt mööda linna, käisin niisama poodidest. Raamatupoes ka, kokaraamatuid vaatamas ;) Ostsin ka ühe, lihtsad toidud vms. Nii ja siis käisin ühe naela poes, kus kõik asjad on 1 nael, loogiline eks. Valisin seal asju, sain kokku 5. Maksin kaardiga, läksin poest välja, vaatan tsekki- 6 naela. Ei saand algul aru et mis asja, uurisin kotti et mis ma siis ostsin. Tsekil nägin ühte rida- Horror Candys. Leidsin kilekotist paki komme, halloweni omad, mingid nõmedad lutsukad. Ja selle eest olid nad võtnud ühe naela lisaks. Läksin poodi tagasi, olin vaevalt 10 sammu poe uksest kõndinud. Sama teenindaja oli hõivatud, läksin tolle kõrvale. Seletasin olukorda ja nägin et too kõrval kes mind teenindas, too kutt läks näost tulipunaseks korraga. No ja siis see teine teenindaja vabandas ta välja, et kommid olid vist minu asjade kõrval sellepärast ta arvestas neid ka. Jaaaaa jaa ma usun, ku ma asjad letile panin, polnud seal midagi. Niimodi tahavad petta. Okei, 1 nael pole suur summa, aga ikkagi. Oleks siis mingid normaalsed kommidki. Loomulikult sain oma naela tagasi :D
Siis läksin seda suurt spordipoodi otsima mida ma korraks näinud olin mööda sõites. Arvasin et see on Kaia maja juures. Pool tundi kõndisin seal ringi otsisin. Lõpuks helistasin Kaiale, ta seletas et pood on ikka kõvasti kaugemal. 20 min kõndisin veel siis tuli alles pood:D Kokku kodust kõndisin umbes tunnikese või natuke vähem. Poes olid mega allahindlused, kuni -70%. Ostsin ühe suht suure koti trennis käimiseks (pruun, nahast, et sobiks mantli juurde:) ) ja jooksutossud. Need eelmised tossud on ju mul vähemalt 10 aastat vanad. Kunagi Parksepa SK andis koondises mängimise eest. Päris hästi vastu pidanud või mis. Nüüd uued on ilusad, valge ja roosaga. Homme olen jõusaalis jube tähtis nendega:D Tagasi koju jõudes olin ikka jõhkralt väsinud, jalad olid. Mul see nõme tald valutab miskipärast. Kodus kõndisin tossudega ringi :D Tegin süüa, kuskuss’i, jube hea sai.
Kella 8 paiku helistas Alan, et nad (Kaia, Arunas jt sõbrad) lähvad piljardit mängima, et kas ma tahan ka tulla. Ega ma algul eriti ei viitsinud, sest mõtlesin juba varsti magama minna jne. Aga ikka läksin. Ja hää et läksin, sest päris äge oli. Ma ju piljardit mängida ei oska (see polnd päris piljard ka, kahte värvi kuule oli aint), 2 korda elus olen vist varem mänginud, sel aastavahetusel. Algul vaatasin kuda teised mängivad, siis kutsuti mind ka. Esiteks ma ju vasaku kägea löön, siis teistel oli raske õpetada. No ja mõni kord sain ikka valgele pallile pihta ja mõni kord värvilisele ka. Aga paar koda oli nii, et lõin valgest pallist ka mööda, ja mitte ühe korra, vaid 3 korda järjest valgest mööda ja siis alles pihta :D Oi kus teistel oli naljakas. Ega mul endal ka :D Kaia ei mänginud üldse, sest ta ütles et ta ei oska. No ma ka ei oskand, aga proovisin :) Lõpus sain isegi mõne palli auku löödud :) Ja seal oli see poksimasin vms, et peab seda poksikotti lööma ja siis tulevad numbrid kui kõvasti lõid. Nad seal mitu korda proovisid, üks sõber see oli varem poksija olnd, lõi päris rekordi lähedale. Ja Arunas proovis ka lõpus, teise korraga lõi nii et masin ei võtnud pilti ette enam :D See polnd nii kõva löök aga mai tea mis valesti läks:D Jõudsin koju 11 läbi natuke. Triikisin homseks riided ja magama:)

Laupäev, 29/10/11

Öösel ärkasin mingi mega kolina peale. Süda peksis hirmust. Pesurest, see Laisk-Liisu vms, seal oli liiga palju asju peal ja otsustas öösel kokku kukkuda. 10 min pärast veel süda kloppis:D Seekord oli laupäev siis tööpäev, sest võtsin kolmapäeva vabaks. Tööl oli väga vaikne, laupäeviti alati on. Seekord olime mina, Kaia, Katy ja Suzanne. Midagi eriti meil teha polnud, igaüks toimetas vaikselt omaette. Kaiale tuli mingi pakk, kus oli palju pakkepaberit pandud (jõupaber) kaasa. No ja siis Suzanne tuli ideele et pakiksime juhataja tooli sellega sisse. Nalja kui palju, mässisime siis tooli kinni, Kaia tegi sildi ka peale, et eBay’st ostetud. Pilt on siin :)

Reede, 28/10/11

Hommik oli selge, päike paistis. Udu oli ka. Kui ma rongiga tööle sõitsin, oleks saanud lihtsalt super pilte, sest päike paistis läbi udu. Hästi äge oli, aga rongisõidu pealt polnud küll mõtet pilte teha. Täna oli tööl suht vaikne päev, midagi erilist ei juhtunud. Kaia laseb mul nüüd nii teha, et ma toimetan iseseisvalt, ta vaatab kõrvalt. Näiteks valan narkomaanidele nende metadooni kogused purki välja, kannan kõik raamatusse jne. Kõrvalt Kaiat vaadata on küll maru hea, kõik tundub lihtne. Aga siis kui ise pean tegema, siis on küll et oot oot mis nüüd- vaatan märkmikust järgi :D
Ahjaa, eelmine päev ostsin endale odava triikraua. Ja no ei lähe töööle. Teine juba. Eelmise andis töökaaslane, too ka ei läinud kuumaks. Ma läksin nii närvi, mis kuradi süsteem siin on et isegi triikraua jaoks peab ime asju välja mõtlema. Viisin siis neljapäeval poodi tagasi, anti uus ja see töötas õnneks:D
Käin nüüd ülepäeviti jõusaalis ka. Vaikselt hakkan ära harjuma sealsete masinatega. Täna jooksin lindi peal 45 min. Nüüd ma õues ei saa pärast tööd käia jooksmas, sest liiga pime on. Hommikul enne töööd on ka liiga pime. Niisis jooksengi lindi peal. Algul oli ikka väga imelik, vahtisin jalgu siis hakkas pea ringi käima jne, koperdasin mitu korda. Nüüd olen juba ära harjunud. Osad inimesed isegi räägivad minuga juba. Kaks treenerit näiteks, seletasid ühele mehele, et ta peab väljaasteid tegema nii nagu „see tüdruk seal“:D Ja siis nad ei saanud algul kuidagi aru et mille jaoks ma treenin ja kuidas ma nii palju tean.
Sain lõpuks interneti panga koodid ja värgid ka kätte. Uskumatu, enda konto loomiseks netipangas läheb miljon asja vaja. Igasugu asju küsitakse. 3 erinevat koodi pluss koodikalkulaator, 3 erinevat salaküsimust. Sada asja. Ku üles ei kirjuta siis küll meelde ei jää. A noh, sisse logimiseks on õnneks edaspidi aind ühte koodi vaja ja koodikalkulaatorit. Aga see panga süsteem ja toimetused tundusid suht lihtsad.

Kolmapäev, 26/10/11

Võtsin vaba päeva, niisiis laupäeval pean tööl olema. Igatahes, täna, kolmapäeval on esimene palgapäev :) Hommikul käisin perearsti juures- enne seda pidin käima õe juures kontrollis. Mõõtis kaalus, mõõtis, vererõhk, et kas sporti teen ja suitsetan ja uuris perekonna haigusi jms. Õnneks läks aind 10 min seal. Tavaliselt on nii et arsti juurde saab aja mingi nädala pärast vms, aga mul vedasi, poole tunni pärast oli kohe arstil vaba aeg. Oma perearsti siin ei pidavatki eriti nägema, alati on keegi asendaja vms. Mingi mees oli, hindu. Mõõtis vererõhku, olin seal 2 min :D Vahetasin pangas oma aadressi ära, et saaksin oma aadressile arveid. (varem elasin kirjade järgi ju Kaia juures). Siin on ju aadressi kinnitust vaja igal pool, need panga kirjad sobivad kõige paremini.
Ja siis läksin Bristolisse oma raha kulutama. Mul pole ju üldse sooju riideidki. Ostsin lühikese mantli nagu, 2 kampsunit, hommikumantli ja veel mõned asjad :) Kondasin mööda Bristoli kesklinna ringi. Lõpuks olid jalad ikka väga väsinud, ega see šoppamine kerge ülesanne pole:D Nende suurte toidupoodidega ma olen hädas. Nad paigutvad pidevalt asju ümber, eriti puu-ja juurvilju. Ja alla tunni poes kindlalt ei lähe, kui just täpselt ei tea kust mida otsida. Täna näiteks otsisin rõõskoort mingi 20 minutit, siis pidin ikka küsima. Ja see otsustusvõimetus lööb mul nüüd välja, sest valik on ikka liiga suur:D Sellepärast mul lähebki nii kaua poes, et ma ei suuda otsustada millist asja võtta.
Olin tööjuures lubanud, et teen juhatajale koogi. Ainuke kook mida ma ilma retseptita teha oskan on tavaline juustukook. Aga selle tegemise küsisin ka igaks juhuks emme käest üle :) Siin pole ju kohupiima, poola poes käisin otsimas, aga ei leidnud. Maasikad panin peale. Poola poes otsisin veel leiba kah, kandilist oli, aga peenleiba seekord minu pettumuseks ei olnudki. Säält pidi veel hääd suitsukana saama Kaia ütles, ja kohukesi ja eesti siidrit. Eks ma siis teinekord lähen uuesti neid asju otsima.
Neljapäeval viisin koogi tööjuurde. Kõigile meeldis. Aga juhataja ütles et tal on maasikate vastu allergia, paar viilu sõi ära ja mingi aja pärast käed kõik sügelesid :D Ongi parem, jääb teistele rohkem :D
Hommikul sadas vihma kõvasti. Käisin dušši all. Siis kui rongile läksin, pidin jälle pead kuivatama, sest padukat sadas ja ma suutsin vihmavarju maha jätta, tilkusin lausa. Ja kolmandat korda kuivatasin pead tööjuures, sest selle 5 min jooksul sain uuesti täitsa märjaks.
Nagu ma juba ükskord mainisin, et siin on nii et kui asjad apteegis ei liigu, st eriti ei osteta, siis kantakse need maha ja pmst visatakse minema. Noh ja nüüd oli meil 3 suurt kastitäit kraami. Ahnisime endale suure hoolega igasugu kreeme, duššigeele, šampoone, näopuhastus asju jms. Kõige odavam asi oli 3 penni, enamus olid 10 penni. Kõige kallim oli 1 nael. Ühesõnaga, 6 naela eest sain endale vähemalt 25 asja. Koju läksin siis ei jõudnud kotti tassida (trenni kott) :D Nüüd on kreemi ja duššigeeli varu küll vähemalt aastaks olemas :D Aga seda ei tohi kellelegi rääkida, see on saladus:D

Laupäev, 22/10/11

Kirjutan nüüd eilse päeva eest ka. Reede. Kaks inimest talutasid ühe vana naise apteeki, ta oli kukkunud. See naine oli täiesti verine, kulmu juures oli pikk 5cm-ne haav. Peahaavast tuleb ju palju verd. Kael ja käed ja kõik oli verega koos. Suht kole oli ikka vaadata. Me ei saa apteegis talle midagi teha, kutsusime kiirabi. Seni hoidis üks töötaja lappi haaval, et rohkem verd ei tuleks. Naine pidi vahepeal ära minestama peaaegu. Kiirabi tuli mingi 10 minutiga. Ja siis pärast seisis apteegi ees pool tundi, õmblesid vist seal kinni ja siis läksid alles haiglasse. Inimesed ei julgenud selle poole tunni jooksul apteeki tulla, osad seisid jumala kaua ukse taga enne küi sisse astusid ja küsisid et kas tohib tulla jne. Reedel oli nõme päev üldiselt. See proviisor kes Kaiat asendas, see 60ndates naine, susserdas seal pidevalt. Ajas asju sassi ja ta on ikka niiiiiiiii aeglane et närvi ajas kohe. Kui enamus lõunal olid, ma olin tema ja selle udu müüja Ivonne’iga, loomulikult tulevad siis kõik inimesed apteeki. 5 inimest järjekorras, kõik tahavad midagi, siis see müüja ka kogu aeg küsib kas seda tohib jne ja siis telefon heliseb kogu aeg. Õnneks Kaia teisipäeval tagasi. Katy’l on auto ikka katki, seega pidin rongiga minema. Taaskord jäi rong 25 minutit hiljaks. Väga nõme. Pärast tööd läksin jõusaali, taaskord pettumus, sest ma ei teadnud et see kell 8 kinni pannakse. Jõudsin rongi pärast suht hilja sinna, ja nagu ikka uimerdan algul. Järsku sai saal suht tühjaks, sis ma küsisin ja öeldi et 10 min pärast pannakse kinni. Kodus vaatasin filme.
Täna, laupäeval magasin kauem, 10ni. Käisin jooksmas, mõnus oli, kuigi tuul oleks võind natuke nõrgem olla. Siis jalutasin niisama linnas, valisin asju mida osta kui palgapäev on:D Ilus ilm oli, päike paistis. 4 ajal käisin niisama ranna ääres, selles hoones mis vee sees on, Grand Pier,
eelmine aasta renoveeriti. Tegin pilte. Seal sees on väike lõbustuspark, metsikult mänguautomaate, peeglite labürint ja õuduse tuba jms toad, 4d kino, paar karusselli (kuhu mina päris kindlasti ei lähe, liiga kõrge ja keerutavad liiga palju), ja 3.korrussel kardirada. Too võib päris äge olla. Üldse ma tahan sinna minna igasugu asju tegema. Väikse lapse tunne tekkis seal olles, mängida tahtsin :) Siis tulin koju, sest Kairiga oli Skaibi kõne kokku lepitud. Ja tegin süüa :). Umbe jäätise isu tuli ka pärast, aga ei viitsinud kaugemale poodi minna, lähedal olevad olid juba kinni. Ja siis panin pilte seina peale. Nii hea on nüüd kõiki vaadata :)

Kolmapäev, 19/10/11

Eile andis üks töötaja, June mulle küpsetusõunu. Nii nad neid miskipärast kutsuvad, nende jaoks on need söömiseks liiga hapud, mu arust täitsa tavalised antoonofkad vms :D Igatahes, sain mingi 5 suurt õuna, viisin üles korrusele oma trennikoti kõrvale. Ära läksin, siis arvasin et olin need juba kotti pannud, kodus avastasin, et ei olegi. See tüütu töötaja Ivonne oli hoo pealt minu omad kaasa haaranud. Ta ei jaga ju eriti matsu. Enda omad oli ta jätnud trepi peale. Ma ei saanudki õunakooki teha :D
Apteegis täna midagi erilist ei juhtunudki, kui aind et üks mees ütles et miks ma koolis pole, et ma näen nii noor välja. Enamus inimesi arvab et ma olen poolakas kah. Kati rääkis sama asja kui ta algul Inglismaale tuli, et enamus inimesi arvab et poolakas. Muarust me pole kaugeltki poolakate moodi, või mis? :D Viimased paar päeva olen veetnud enamuse aja teisel korrusel puhkeruumi diivanil neid igasugused reegleid õppides, sest Kaia ütles et kontrollib mind kui tagasi tuleb (esmasp juba). Igasuguseid jaburaid asju mõeldud välja siin... näiteks et kui wc’s läheb pirn läbi, ei tohi seda ise vahetada, vaid peab elektriku kutsuma. Kui elektrik saab alles 2 nädala pärast tulla, siis pissid seni pimedas. Sest muidu võib äkki võib-olla ehk sinuga midagi juhtuda kui pirni vahetad ja siis kaebad firma kohtusse. No vähemalt on mugav diivan :D
Pärast tööd läksin otse jõusaali. Nägin ühte tuttavat nägu- nime ei mäleta, Pakistanst, siuke hästi lühike, aga v äga sõbralik. Teisipäeval seal mujal apteegis käies oli seal üks proviisor, kes pidi aasta aega praktikal olema, sest õppekavad on teistsugused vms. Ta muidugi kõndis jõusaalis enne minust 2 korda mööda nii et ära ei tundnud, sest mul oli toopäev juuksed lahti ja tööriided seljas. Lõpuks läksin ise ta juurde, siis algul kohe ei tundnud ka ära :D Pärast ku ma koju kõndisin, nägin et ta läks must hooga mööda, suht palju kõndisime samas suunas... imelik et nii mööda läks, oleks saand juttu ajada ju vms.

Teisipäev, 18/10/11

Hommikul aknast tundus hea ilm. Kuna siin ei või iial teada, siis võtsin igaks juhuks vihmavaru kaasa. Poolel teel hakkas vihma tibutama. Aga tuul oli nii kõva, et hetkel kui ma vihmavarju avasin, läks see kohe pahupidi, niiet suurt abi polnud. Täna käisin teises apteegis. Et saaks näha kuidas patsientide tagasi toodud narkootilisi ravimeid hävitatakse. Meie apteegis neid eriti pole, sest väike küla ja harva tuuakse tagasi. Igatahes, ma pole varem nii lähedal olnud suurtele kogustele morfiinile jms valuvaigistitele. Kõigepealt kandsin raamatusse neid, kuna neid oli suur kastitäis, siis täitsin seda raamatut mingi 2 tundi:D Siis pidin tabletid välja lükkama pakendist ühte suurde kaussi. Sellega läks kah mingi tunnike. Lõpus olid pöidlad ikka väga valusad:D Pärast seda pidin panema need spetsiaalsetesse purkidesse, kus oli mingi aine juba sees, ning lisama vett, ja purk pidi seifis seisma 24h. See aine mis purgis sees oli, teeb morfiini jms toimetuks. Te ei kujuta ette kui raske mul on praegu valida eestikeelseid sõnu nende protsesside kirjeldamiseks :D Kindlasti on mõni imelik sõna ka sees. Transdermaalsete plaastritega tuli teha nii, et eemaldada igasugustes pakenditest, voltida kleepuvad pooled kokku ja samamoodi panna sinna purki ja vesi peale. Süstitava morfiini pidi kah sinna purki kallama. Ütleme nii, et seda kraami on nii palju mis inimesed tagasi toovad, sest ravimid on kõik tasuta üle 60 aastastele ja nad umbes suvaliselt tellivad kogu aeg juurde ja juurde isegi siis kui piisav varu on olemas. Ja maksumaksja maksab selle eest, tore. Too apteek mulle üldiselt eriti ei meeldinud. Sest esiteks see proviisori tegutsemise koht oli nii väike ja seal oli miljon asja laiali. Korda polnud ollagi. See ei meeldi mulle. Ma ei tea kuidas nad seal oma asjad kõik üles leiavad. Teiseks, seal oli liiga palju narkomaane, 70. Pool hommikut veeda meile metadooni valades, sest nad võivad 9.30st tulla juba järgi sellele (võõrutusravi). Ja saad aru neil oli poes nagu see.. mis mentidel on see raadiosaatja, teiste apteekide vahel. Kuna see piirkond siuke nats kahtlane, siis neil palju varguseid, ja apteegid suhtlevad omavahel raadiosaatjate kaudu, et kus millise välimusega kahtlane isik ringi liigub. Päris hea süsteem eksole :D
Pärast tööd jõudsin käia perearstikeskuses, sain natuke varem töölt ära. Pidin igasuguseid avaldusi täitma, 5 erinevasse kohta vähemalt oma nime ja aadressi. Kõigepealt sain aja mingi õe juurde, kes mind peab üle vaatama. Ja kui ma ta juurde lähen, pean uriini proovi kaasa võtma, saadetakse kuhugi laborisse. Tore. Andis topsi ka valmis mulle juba. Õde pidavat mingi üldise ülevaatluse tegema, 20 minutit. Ja siis võib olla kui trehvab saab arstiaja ka, kunagi mõne aja pärast või nii:D See adminn tegi märkuse mu passipildi kohta, et pole üldse sarnane :D
Ja siis läksin randa jooksma. Vesi oli ranna äärest täna ikka väga kaugel. Peaaegu polnud nähagi, 100m kindlasti. Algul oli mõnus, rahulik joosta. Poolel teel tuli tuul, tagant, hea kerge edasi liikuda. Aga siis kui tagasi pöörasin, tuli mingi metsik tuul ja vihm. Piisad oli valusad kohe. Üks hetk oli nii suur vastutuul, et ma üldse ei liikunud edasi. Tundsin ennast nagu terminaator, sest vihma sadas nii kõvasti ja tuul oli nii tugev, et pidin kogu keha jõudu kasutama et edasi saaks liikuda. Ma ei tea kaua see kestis (tol hetkel tundus igavikuna) aga natuke enne rannast ärakeeramist jäi järgi vihm ja tuul oli ka vaikne. Nagu oleks kuhugi tuppa läinud. No ja kui ma viimaks tuppa jõudsin, siis olin läbimärg, ripsmetušš laiali, tossudest põlvedeni, väliskülgedel paksult liiva täis ja tossude sees ka loomulikult hunnik liiva. Ma oleks nagu põlvini liivas jooksnud. Õnneks külm mul eriti polnud. Soe dušš ja tee :)

Pühapäev 16/10/11

Pühapäev on tore päev, tore päev. Hommikul läksin pesumajja. Mingi odava pesuplbri-asjanduse ostsin kaa. Kuigi enne seda pidin Katile helistama et ta soovitaks, sest ühtegi tuttavat pesupulbrit ma ei näinud :D Pesumaja on selline nagu filmides. Mingi 10 pesumasinat reas ja kuivatid. Üks masinatäis maksab 3 naela, aga suur masin on niiet palju mahub. Täitsa ise sain hakkama kõigega. Aga oodata ma ei viitsinud, käisin vahepeal kodus. olin ära umbes 40 min, ku tagasi tulin oli pesu valmis, ma ei teagi kaua see tavaliselt võtab. Kuigi kasutasin kuivatit ka, jäid osad asjad ikkagi niiskeks, siis nüüd on mu tuba nagu pesula, igal pool asjad ripuvad.

Valmistusin siis jõusaali minema. Suurem on Kaia maja juures, umbes 20 min jalutada siit. Täna oli väga ilus ilm, päike paistis ja puha. Võtsin läpaka kaasa, sest pidin järjekordselt Alani poole minema, sest ta teadis minu telefonist rohem kui mina ja ma endiselt ei saanud veel sellega hakkama. Kõndisin siis jõusaalini ja näen silti et kella 2ni lahti ainult, kell oli umbes 3. Päris ei ajanud vihale. Vahutasin kõvasti, olin väga pahane. Vedas et vihma ei sadanud vms, muidu oleks ikka pärs kehvasti olnud. Jalutasin Alani poole, ise torisesin terve tee. Olin mingi tunnikese seal, sain oma küsimustele vastused ja jalutasin mööda ranna äärt koju. Pilvi eriti polnud, päike paistis, rahulik. Väga mõnus oli. Istusin natuke rannas päikse käes. Palju inimesi oli koertega, viskasid neile igasugu mänguasju vette, nood hüppasid järgi, ise läbimärjad. Pärast olid liivased kaa, rohkem veel kui Roy tavaliselt.
Kuna nüüd olid mul pajad-pannid jms kraam olemas, sain täna teha esimest korda päris süüa:D Tegin kartulivormi, välimus kõige parem ei saanud vist aga maitse oli küll hea. Hakkliha maitseb siin aint nats teistmoodi. Täna vara magama, sest homme tööpäev jälle :)

Laupäev, 15/10/11

Panin 8ks äratuse, käisin rannas jooksmas. Väga mõnus oli piki rannajoont sörkida. 30 min edasi, 30 tagasi. Tagasi tulles oli hakanud tõus, niiet osad kohad juba lirtsusid, ja seal kus ma tulles jooksin, tagasiteel joosta ei saanudki. Siin pidi olema maailmas mingi 5.koht tõusu ja mõõna vahe suhtes. Nende vahe on 11 meetrit. Pole siis ime et ma samas kohas enam joosta ei saanud. Kella 10ks oli emme, vanaema ja vanaisaga Skaibi kõne kokku leptitud. Vanaema ikka ei saand kuidagi aru et kuidas nii tasuta helistada saab ja kuidas nad mind ikkagi näevad :D Ta oli väga kahtlustav:D Aga jah, hea oli nendega rääkida :)

Kella 11ks oli Alaniga (Kaia ja Arunase toanaaber siis) kokku lepitud kokkusaamine, et ta aitaks mulle telefoni operaaatori lepingu teha ja võimalikult hea telefoni saada. Igatahes, meid teenindas üks tumedanahaline tüdruk. Jutu käigus tuli välja et ta oli Zimbabwest, nagu see Alangi (Alan on valge). Nii, see tähendas et saab mingit soodustust :D Ja sis kui ta hakkas mu pangakaarti vaatama, siis küsis kas ma Londoni South Bank’i ülikoolist osasid inimesi tean. Tuli välja, et ta käis ka seal ülikoolis ja oli ühe poisi tüdruk, kellega ma Serbias võistlustel tuttavaks sain. Eelmine suvi ööbisin tolle poisi pool kui Kati lõpetamisel käisin, teda ise polnud siis Inglismaal, niiet tuba oli vaba. Ja siis pärast too tüdruk ei saanud aru miks poisil minu juuksekarvad padja peal on jne, ühesõnaga tekitasin talle mingi väikse probleemi :D. Siis me naersime päris kaua, et küll maailm on ikka väike. Igatahes ta tundis mind ära, sest oli minu profiili Facebook’is varem vaatanud. Algul ta arvas, et ma olen alla 18 ja Alan sellepärast aitab mul lepingut teha :D:D Ütles et ma näen nii noor välja :D Siis ta rääkis et mängib kossu, et käib Bristolis trennis. Lubas oma treeneriga rääkida, et ma saaks ka minna, saaksin ju tema autoga ja saame kütte raha klapitada. Telefonist niipalju, et väga uus, väga uhke HTC Sensation XE. Kes viitsib, vaatab ise järgi. Telefoni eest maksma ei pidanud, sest tegin lepingu 2 aastaks ja maksan mingi väikse summa iga kuu, seal hulgas on juba piiramatu arv tasuta smse, 900 minutit tasuta rääkimist Inglismaa võrkudesse ja tasuta internet. Leping tehti Alani nimele, sest ma poleks saanud seda teha, kuna ma pole vähemalt 3 aastat siin elanud (selline rumal tingimus telefoni lepingu saamiseks!!). Kuna see asjaajamine on seal kiviajas, siis kokku olime seal poes KAKS JA POOL TUNDI!!!
Kuna mul polnud potte ega panne, siis Alan viis mind sinna suurde kõige odavamasse poodi, kus kõike müüakse ja ostsin paja, panni jms vajalikku söögitegemiseks. Kuna too pood oli Kaia-Arunase-Alani maja lähedal, siis käiskisin ta koju ära minna, et tulen ise sinna, et ta ootama ei peaks. Ütleme nii et see polnd kõige parem otsus. Sest mul oli päris palju kotte, ja need pannid ja värgid olid nii rasked, et mul käed pärast surisesid ja näppe ei tundnud. Ja inimesed seal ju jala eriti ei kõnni, seda enam veel 4 raske kotiga, see tähendab et nad vahtisid mind. Korraga ma õiget majanurka kah üles ei leidnud, sain veel edasi-tagasi kõndida. Alan siis sättis mu telefoni, sim-kaarti pidi seadistama ja värki ja registreerima jne. Vahepeal käisin köörsöögi kohas endale süüa ostmas, tagasiteel sattusin nägema kuidas üks kutt oksendas- ja mitte vähe! Söögiisu oli mõneks ajaks läinud. Igatahaes, Alan viis mind alles kella 8 ajal õhtul koju. Selle telefoniga oli tükk tegemist et oma käe järgi ära sättida. Üks poekett müüb seda ainult, telefon tuli välja 4.oktoober, seega täitsa uus. Seal poes oli neid ainult 4, ja Eestis seda üldse veel pole. Niiet väga eriline :D:D

Kuna reedeõhtune väljaskäik ebaõnnestus, aga tahtsin ikkagi rannas pimedas tuledest pilti teha, siis läksin täna õhtul uuele katsele. Õiget teedpidi, palju inimesi liikus ringi, hea ilm oli. Sain oma pildid :D

Reede, 14/10/11

Katy’l oli täna vaja auto parandusse viia, seega pidin rongiga minema. Ta seletas küll mulle kuda minna, aga see ei tähenda et mul meelde jäi. Küsisin siis ühe naise käest teed, too juhatas mind juba tuttava kohani ja sealt sain ise edasi. Mingi 10 min on kõndida rongijaama, nii et vähe. See tee viib mul läbi poe tänavate. Täna
tuli uus iPhone välja, niiet mitme poe juures olid inimesed järjekorras enne avamist.. noh mingi 30 inimest iga poe ees vähemalt. Rumalad, on ikka vaja esimesena saada see uus telefon endale. Jõudsin ilusti õigeks ajaks rongijaama  Kuna ma panin jalga oma need suht kõrged kingad, siis jalad tulitasid loomulikult kui tööle jõudsin :D
Tagasiteel käisin suuremast poest läbi ostsin midagi süüa. Mul oli kitsas must seelik seljas ja siis need kingad, eitea mille pärast inimesed nii vahtisid :D Toimetasin toas natuke, otsustasin et lähen mere äärde, teen mõne pildi. Hahaaa, õues oli pime, ja kuigi ma enne väljaminekut uurisin süvenenult kaarti, keerasin ikkagi valele poole ja sattusin kuhugi pimedasse nurgatagusesse. Seal kedagi küll ei olnud liikumas,aga jube oli ikka ja läksin kohe tuppa tagasi:D Umbes 5 minutit kestis mu jalutuskäik :D
Lisan korteri pildid!

Neljapäev, 13/10/11

Hommikul läksin sööma viimast korda, keegi ei tulndki küsima kas ma tahan sooja sööki või mitte. Viimasel hetkel alles, ma pmst ära minemas. Igatahes, Rogan tuli mulle hotelli juurde järgi, laadisime asjad peale ja tööle. Tööjuures ootas suurepärane üllatus- emme ja issi pakk oli kohale jõudnud :) Ootasin seda alles järgmine nädal. Nii hea meel. Pildid ja kommid ja šokolaadid :=) Kõik tahtsid kohe pilte ka näha, niiet tegevust oli terve päev küllalt ;)
Pärast tööd viis Katy, kes on see kes ette valmistab neid ravimeid jms, mind uude koju. Ta elab ka Weston-super-Mare’s. Majaomanik näitas ära kuidas kõik asjad toimivad. Kuna sääl tekki polnud, siis Kaia jättis mulle enda juurde teki ja padja, niiet see majaomanik viis mind Kaia poole, ja Kaia üks sõber kes seal korteris veel elab, tõi mind koju tagasi. Esimene öö oli üllatavalt hea, arvestades et ma olen voodi suhtes suht tundlik :D

Kolmapäev, 12/10/11

Nii nii nii, eile sain Anna vana läpaka kätte, mille Mario Krissu õega Londonisse saatis ja Krissu mulle siia saatis. Lõpuks ometi saan normaalselt netis olla. Eile istusingi 3 tundi baaris, kõik korraga rääkisid minuga, mingi hetk ei saand aru kes mida ütleb :D
Kaia on nüüd siis 2 nädalat puhkusel, algul oli imelik kui teda apteegis polnud, aga nüüd on juba ok  Esmasp-teisipäev asendas teda Kevin. Ta oli väga normaalne, lasi mul samu asju teha mis Kaia, aitas kui küsisin jne. Kõik oli korras ühesõnaga. Aga täna, oli üks Sally. No tere talv. Täna, kui see üks põhitöötaja, kes kõik ette valmistab- Suzanne, lõunal oli, oli täielik kaos. Sally esiteks on nii aeglane, et tal on nii suur hunnik retsepte ees kontrollida, isegi mina olen temast 2x kiirem. Ja hommikul kohe ma leidsin ühe vea ka mis ta tegi, siis juhataja ütles et ma salaja teda kontrolliksin :D (sest ta tegi eelmine neljap kui Kaiat polnd ühe suure vea, millest peab teatama). Suzanne oli siis lõunal. See proviisor oli konsultatsiooniruumis 20 minutit, printis mingeid asju välja. Ma olin koos müüjaga ees. Ja see müüja on see kõige vanem ja kõige kobam-Ivonne, kes ise midagi pmst aru ei saa. Ja järjekorras oli loomulikult 10 inimest sel hetkel. Kontrollisin retsepte mis pidid kohe autojuhiga välja minema. See Ivonne ajab närvi, sest ta ei saa midagi aru, siis ta küsib kogu aeg samu lihtsaid asju iga kord, siis ta pidi tulema mind segama kui ma telefonis perearstikeskusega rääkisin. Ei saa ju kahte inimest korraga kuulata, siis ku talle ütlesin et oota ma räägin telefoniga ära, ta ikka rääkis edasi. Ega telefonis ka kõige teravam pliiats ei rääkinud, ta luges algul mingid valed nimed ette kelle retseptid ma pidin otsima, loomulikult mai leidnud kui neid ei olnud. Mai saand kellelegi telefoni ka edasi anda, sest need müüjad ei tea retseptidest midagi. Ja siis ta arvas et ma olen Kaia kõigele lisaks. Ivonne oli selle aja jooksul mitu inimest ette võtnud ja ei saand aru enam kellele mida peab andma ja kassas midagi valesti teinud, siis pidin nood ka veel üle kontrollima. Ja siis keegi oli osad ravimid vale kohapeale pannud et neid pidi 5 min otsima enne kui leidsid lambi kohast kuskilt. Närvi ajas kohe. Telefon ka muutkui helises, ma tavaliselt ei vasta, sest mai saa tihti aru mis vanad inimesed pudistavad, aga täna sain siis korraliku trenni selle kohapealt :D Pärast rääkisin juhatajale (ta oli too hetk lõunal) et närvi ajab kohe selline olukord, siis ta ütles et harju ära, siin ongi inimesed sellised kes umbes suvalt teevad asju jne. No minu apteegis peab olema kord, nii ikka ei saa. Kaia apteegis on nad jah hädas selle Ivonne’iga, aga nad ei saa midagi teha, ta peab ise töölt ära minema.
Lõuna ajal läksin poodi et midagi süüa osta. Enne seda käisin wc’s ja keerasin kraani valele poole, niiet mu seelik oli läbimärg. Sellele lisaks, poes ringi kõndides vahib üks naine mind. Kõndisin siis edasi jne.. Ja üks hetk tahtsin kampsunit alla poole tõmmata ja avastasin, et seeliku lukk on seljatagant lahti :D:D Pole ime et too naine vahtis siis :D Sukapükse oli õnneks aind näha, lukk ei läind nii kaugele et muud näha oleks :D Piinlik ikka. Puhkeruumis tagasi, tuli raadiost kohe lemmiklaul :P Ja siis oli pool tundi aega, pikutasin diivanil, panin Ipodile äratuskella ka. Raadio mängis päris kõvasti. Läbi une kuulsin nagu midagi, siis mõni minut hiljem avastasin et äratus :D Ja see oli juba teist korda tööle hakanud, niiet 5 minutit tagasi ma üldse ei kuulnud, sest raadioga sulas suht ühte :D:D
Hotelli jõudes pakkisin asju. Kuna mul see trennivarustus nüüd juures, ega asjad siis ära ei mahtunud. Pidin ikkagi kilekotti ka kasutama :D

Reede, 7/10/11

Läksin päeval korra apteegis koridori, mis viib trepist üles puhkeruumi ja lattu ning teisest uksest välja. Rogan (juhataja) tuleb trepist alla, mitu erineva suurusega kasti käes. Seal sees olid need trenni abivahendid: kummilindid erineva tugevusega, sõudmislint, 3kg liivapall ja suur 1m läbimõõduga täispuhutav pall. Ma eelmine nädal neid asju vahtisin ja mõtlesin et palgapäeval ostan. Ja siis ta läheb uksest välja ja viskab need prügikasti. Hakkasin kohe ohkima ja puhkima et misasja ta teeb??!!! Ütles et mahakanrud laojäägid, viskas minema. Läksin jooksuga prügikasti juurde, võtsin nood sealt välja ja sain endale :) Nüüd pärast tööd võtsin need kohe karpidest välja ja hakkan kohe nendega trenni tegema. Niiiii hea meel !!!! Täna on selle 3 nädala kõige õnnelikum päev!!! :D Kui vähe on õnneks vaja :)

Neljapäev, 6/10/11

Vaba neljapäev.
Kõige asjalikumad asjad mis ma siia tulles kodust muuseas taskusse panin on kõrvatropid. Ma vist ei saaks üldse magada muidu. Hea et mul täna vaba päev on, muidu oleks tööle läind nagu zombi. Öösel mingi 2 ajal tuli kõrvaltuppa suur seltskond kes vähemalt tund aega lõugasid. Vähkleain nii et vähe polnd. Siis ma avastasin et võiks tropid kõrva panna. Eks läbi nende oli ka midagi kuulda, aga vähemalt polnd enam tunnet et minu toas pidu toimub.
Hommikupoole käisin jooksmas ja sai lõpuks teada miks hobuse kaka keset kõnniteed on. 2 ratsahobust tulid vastu, pole ime siis. Neil ei ole ka vist mujal trenni teha kui tänaval, täpselt nagu mul. Joosta oli nii hea, tunni ajaga mitte kuskilt ei valutanud, hõõrunud jms. Tuul oli muidugi nii suur et taaskord normaalse soengu säilitamiseks oleks pidanud ujumismütsi kandma. Tagasi tuppa jõudsin, siis venitasin toa põrandal. Mul oli silt välja pandud et magan veel, sest polnd käterätte vaja. Ja saad aru üks mees tuli ikkagi sisse! Mai saa aru nüüd mis see tähendama peab. Ütles küll sorri ja panin ukse kinni. Aga no kurat, kes tal lubas nii, nad ei tohi ju?!? Tal võis naljakas tunduda muidugi sest venitasin põrandal, ta tuli sisse, tõstsin voodi tagant pea püsti :D 
Siis otsustasin et lähen poodi, söök otsas. Tegin nimekirja ja puha. See kohalik pood nii kallis, et ei raatsi osta. Eile Kaia seletas ühe suurema poe asukohta, natuke eemal siit. Võtsin siis teekonna ette, olin mingi 2 km ära kõndinud ja siis sai tee otsa. Lihtsalt viis ühe tehaseni ja kõik. Küsisin Kaia käest et mis toimub, ja siis saime aru, et olime üksteisest täiesti mööda rääkinud. Kaia mõtles ühte ringteed teise küla otsas, sinna kus ma jooksin enne. Aga too nii kaugel, et oleks 2h edasi- tagasi kõmpinud. Ei viitsind, tuul oli ka ju metsik, vahepeal oli voimatu kõndidagi.
Siis tahtsin õppida natuke. Ja no mingi laps hakkas jonnima kuskil väljas. Algul ei saand aru kas laps või kas või mingi mootorsaag, niimodi undas. Pärast ikka oli lapse jonni moodi rohkem. Pool tundi ei jätnud järgi. Vihale ajas täitsa. Ja siis käisin vannis :) Ma ei mäleta, kas väiksena hakkas ka vannis nii kuum? 15 min ja nii kuum et ajab higistmama ja peab välja minema :D?? Muarust olin väiksena vannis mingi tunni vähemalt. Enda raha eest poleks mõtet küll tervet vanni 15min-ks vett täis lasta :D

Kolmapäev, 5/10/11

Lõuna ajal läksin poodi, Kaia oli ka seal. Ja siis lihtsalt automaatselt rääkisin temaga inglise keeles suht pikalt, pärast sain alles aru :D
Täna õhtul kasutasin ära teise vautseri, võtsin prae kanaga ja selle magustoidu mida ma kogu aeg tahtnud olen- "Miljonäri kommiunistus" 8 palli jäätist, vahukommid jms. Küsisin baaris nendelt kas selle saab reaalselt ka ära süüa, vastasid et jaa kui praega vahet pead. Sõin prae ära, natukese aja pärast toodi magustoit... Oi hullu kui hea see välja nägi. Päris palju jäi järgi ja, neid twixi pulke üldse ei jõudnud! :)

Teisipäev, 4/10/11

Täna käisin uute kingadega tööl. Oli teada et sai liiga kõrged ostetud. Aga polndki nii hull nagu arvasin, natuke kangeks jäid. Harjub ära :) Naersime kah üks hetk nii kõvasti, et mul pisarad voolasid :D
Koristajad polnud jälle käterätte vahetanud.
Blogi kõrvale paremale lisasin oma tel numbri ja apteegi aadressi kuhu võib igasugu asju saata :)

Esmaspäev, 3/10/11

Eile õhtul vaatasin x-faktorit. Enam ma ei vaata. Närvi ajab see et nad otsivad mingeid "erilisi" ja need kes tõesti väga väga hästi laulavad jäetakse välja. Mõlemad mu lemmikud, Joe ja Jade, ei saanud 4 parema hulka. Ma enam ei vaata. Nutsin ka eile teleka ees siis kui nad nutsid :D Tüüpiline mina eksole :D Krt nende asemel võtavad mingeid multika-häälega imelikke inimesi. Pettumus.
Täna pidin jala tööle minema, sest R-l oli vaba päev. Hommikul jälle ilus ilm, nii soe et lühikeste riietega läksin. Kirusin veel et miks jaki kaasa võtsin. K tõi mulle pangakaardi, mis oli talle koju tulnud, sinna kus ma "tegelikult elan", siin ju saadetakse postiga kaart, pin-kood kah,hiljem teise kirjaga. Ja siis peab selle veel aktiveerima.. On ikka asjaajamised. Hakkasin lõunale minema, järsku astusid sisse tumedatates ülikondades meie piirkonna boss ja tema boss :D Noh ja siis nad seal uurisid asju tunnikese. Sain Andrew käest küsida asju mis mul teada vaja oli. Sõidukulud ja registreerimise raha saan tagasi, aga noh see võtab siin aega ju, kiviajas elavad, IT-riigist on küll asi kaugel. Raamatukogus näiteks on terve nädal arvutid kinni, sest midagi parandatakse :D
Jala koju ka. vahepeal oli ilm nii muutund, väljas oli pime, pilvine ja jälle nii suur tuul, et silmad olid kõik puru täis, vastik kohe. Hommikul võtsin ju oma tähtsad päikseprillid kaasa, hea ilm oli. Noh ja õhtul kulusid kah need ära, et puru silma ei lendaks. Olen alati mõelnud, et imelik miks inimesed päiksekaid kannavad kui päikest pole. Näed, nüüd sain teada :D ;D

Pühapäev, 2/10/11

Absoluutselt jälle rannailm, 28 kraadi sooja. Mõnus :)
Hommikusöögi ajal kui ma läksin ettekandja juurde, ta juba ise ütles mis asju tahan:D Siis vaatasin natuke ragbit. Ma ei mõista miks nad alguses seal puntras tõuklevad. Ja et kui nad külakuhja teevad, kuidas see pall sealt ikkagi välja pääseb. Kati ka helistas, rääkisime pikalt igast asjadest, sain tema ja Davidi käest ragbi reegleid ka teada :)
 Täna nägin päriselt seda koristajat kes vist kogu aeg mu toas käib koristamas. Enam vähem viisakas, aga tundus väga ebameeldiv inimene. Mai tahtnudki et ta midagi mul toas teeks.
Jooksmas käisin siis endiselt kõik inimesed kes möödusid, vahtisid. Aru ma ei saa miks nad nii vaatavad, põhimõtteliselt võtavad kiirust maha ja vahivad auto aknast. Saan aru kui ma paljalt jookseks, aga ei, riietega ju. Nägin esimest korda Ferrarit lähedalt. Seisis tänava ääres, jäin seisma ja teesklesin et seon paelu, salaja vahtisin :)

Laupäev, 1/10/11

Vaba päev jeee!! :)
Minu toa ukse juures on üks koridori vaheuks. Kogu aeg on see lahti olnud. Täna öösel ei olnud. Ja siis see paukus kogu aeg kui inimesed voorisid. Mingi 2 ajal ehmatasin nii hullut, selline tunne et keegi murdis mu ukse maha. Unise peaga ei saa  ju midagi aru ka. Kabuhirmus panin tule põlema- ei midagi. Läksin koridori ja sain aru et see vaheuks paugub. 5min pusisin, lahti see ei jäänud nagu varem oli. Sis otsisin toas mingit asja, mida saaks ukse vahele panna. Pärast 10min-st mööda tuba ringi käimist ja otsimist leidsin vannitoast selle väikse duššigeeli pudeli ja panin tolle ukse vahele. Päris lahti ei jäänud, aga ajas asja ära. Hommikul nats enne äratuskella pidi keegi nii suure hooga kindlasti ukse lahti lööma et ma jälle ärkasin ehmatusega üles. 
Läksin Bristolisse, sest muidu hotellis oleks igavusse ära lämbund. Kogu aeg ei saa õppida ka ju. Nagunii pidin oma lampjalgade jaoks kingad ostma, muidu tulevad otsast ära. Hommikusöögi lauas vahtisin aknast välja, 2 tüdrukut läksid mööda, suvekleidid seljas. Mõtlesin kohe et appi hullud on vä. Panin pikad püksid, kampsuni ja läksin hotellist välja. Tagurpidi tagasi, sest 27 kraadi sooja oli, küsisin pärast adminnilt. Panin seeliku, mis Kati andis ja pluusi, täpselt nagu suvel. Bristoli jaamast kesklinna poolel teel tuli üks hetk nii suur tuul, et puhus mu seeliku täitsa üles. Eest poolt õnneks kedagi ei kõndinud, aga mõni autojuht sai kindlasti naerda.
Täpselt selliseid kingi nagu ma tahtsin oli küll, aga 38 suurust polnud, aitäh. Sest see vana mudel seda pole enam kõiki suurusi jne mis see müüja seletas. Pidin siis teised ostma, kah normaalsed. Jalutasin niisama veel ringi, aga siis hakkasid need jalad mul tulitama. Õudne ikka küll, kurat küll  kellelt ma need peaaegu lampjalad sain ???!! Kõmpisin jaama ja rongile, hotelli tagasi 4.30ks või nii. Olin nii väsind et ei jõudnud liigutada. Jalgadele oleks tahtnud jäävanni.
Kaia käis tolle korteri omaniku juures ja maksis tagatisraha ära, ma ei hakanud selle pärast sinna linna sõitma. Kaia on hea :) Käisin baaris ka söömas selle ühe 10naelase vautseri eest mis ma sain. Tellisin chicken New York, joogi, ja jäätise :P Umbe hää!!!!