Neljapäev reede laupäev pühapäev esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev :)

Neljapäev reede laupäev pühapäev esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev :)
Ma tean et pole kaua kirjutanud. Ei tea, pole nagu aega olnud, pärast trenni ja tööd on alati väss peal. Teen nüüd väikse ülevaate mis vahepeal toimunud on.

Neljapäev, 8.12.11
Olin Yattonis tööl. Esimest korda täitsa ise. Oi seal on ikka hea. Esiteks ma tean kus kõik asub, teiseks töötajad kõik teavad mind jne. Mõnus keskkond seal. Ma juba tean seal paljusid kliente ka, niiet kõik on rahul. Kõige parem muidugi see, et puhkeruumis on diivan :D Pärast lõunasööki on lihtsalt vajalik 45 minutit pikutada. Igal pool võiks diivan olla. Muide, selle diivani nimi on Edna:D Ma ei tea miks, ammu juba pandud, enne mind.
Pärast tööd läksin trenni ka, mega hää oli. Vaikselt hakkab juba tagasi tulema :)
Reede, 9.12.11
Täna olin suht kodu lähedal tööl, 5 minti aind rongiga sõita. Autoga oleks muidugi lihtsam, aga noh, kahjuks mul pole seda veel. Apteek oli hää, suht väike sääne. Ja seal oli neil üks üliõpilane ka, Pakistanist, kes peab 12 kuud seal praktikat tegema et Inglismaal töötada saaks. Kuigi tal on ka juba magistrikraad, aga sellepärast 1 aasta, et Pakistan pole Euroopa Liidus, ja siis on mingid teised nõudmised. Need teised töötajad seal on imelikud. Üks tegelt. See kes dispenser on, kes ravimeid ette valmistab. Põhimõtteliselt see püsi proviisor kes seal on, vanem naisterahvas, on ta nö nii ära hellitanud, et ta ei pea midagi tegema, proviisor teeb kõik ära. Niiet too ei liigutanud lillegi. Aga mina ju ei tea kus mis asub jne, ma ei saa kõike teha. Ja siis ma talle ütlesin vahepeal et ta mind aitaks (tegelt see oligi tema töö), siis ta sai natuke pahakseks, sest ma vist häirisin ta raamatu lugemist:D Kaia ka juba enne ütles, et siin harus on selline dispenser kes midagi ei tee. Nõme on nii, sest see tekitab pingeid. Kui seda üliõpilast polesk olnud, siis oleks ikka väga kehvasti olnd. Sellepärast et too tegi kõik töö ära selle muti eest. See mutt kamandas teda kogu aeg. Mitte nagu halvaga või nii, aga noh tegi head häält jne. Nõme.

Laupäev, 10.12.11
Täna olin tööl eriti heas kohas, korterist 15 min jalutada ainult. Ja hää oli see, et pood oli ainult 1ni lahti. Alguses oli segadus kaa, sest eelmine proviisor eile ei olnud kõike õigesti teinud, see tähendas et ma pidin pool tundi topelt kontrollima neid narkomaanide retsepte, mis ta tegemata jätnud oli. Kaia oli rääkinud et see on suht nõme haru, sest palju narkomaane. Ja eriti laupäeval, sest siis peab neile pühapäeva doosi ka ette tegema. Aga polnud üldse nii hull, seekord oli aind 10. Olime kahekesi, üks noor tüdruk ka, kes ainult laupäeviti töötab. Ja neil oli diivan! Muidugi mitte nii suur ja hea kui Edna, aga peaaegu. Poole päeva päält hakkas jalgadel mega külm, sest olin sokid maha unustanud ja nüüd olid paljad varbad kinga sees:)
Täna oli ka ju Yattoni haruga jõulupidu. Või noh, restorani mindi. Menüü olime juba varem ära valinud. 3-käiguline, ma valisin alustuseks seened, siis kana ja siis jäätise. Kreeka restoran oli. Kokku oli meid 11, Yvonne ei saanud tulla. Autojuht ka oli, Mike, see kes ravimeid inimestele koju viib. Ta on ka tore :). Kaial oli paha tuju, ta oli vist haige ja läks vara ära. Aga istusime ja rääkisime juttu umbes kella 11ni. Tundub et ma neile poe töötajatele vist meeldin, need vanemad kes seal töötavad. Muutkui küsivad et kuna ma uuesti tulen ja kuna muffineid veel teen :D. Pärast läksime mina, Rogan (juhataja), Mike, Suzanne ja Emily (endine töötaja) ühte baari, mingi külaliste maja all. Küsisin kas jõululaule saab, pandigi :D Aga kõvemaks ei tohtinud panna, sest inimesed üleval tahavad magada. Võtsime igaüks väikse joogi ja ajasime niisama juttu. Kella 1 ajal viis Mike mind koju, niiet eriti pikalt ei läinud. Ma oleks muidugi tahtnud kuhugi ööklubisse peole minna, aga mai tea mis teistel oli et keegi ei viitsinud.
Pühapäev, 11.12.11
Täna tuimerdasin niisama ringi, magasin ka kaua muidugi, 12ni. Jooksmas käisin ja siis vist linnapeal. Ja siis lebotasin niisama ja kell oligi juba õhtu. Aru ma ei saa miks need puhkepäevad nii ruttu peavad minema.

Esmaspäev, 12.12.11
Olin jälle sääl samas kus reedelgi. See kus see dispenser midagi ei tee. Ega ta on muidu hästi sõbralik jne. Aga no aru saada et väheke võlts või nii. Imelik noh. Ja õnneks oli see üliõpilane kaa jälle, niiet probleeme polnud. Aga hiljem, kell 3, pidi ta minema teise harusse appi, sest seal oli üks töötaja haige. No ja siis läks põrgu lahti. See dispenser ajas seal niisama asju, tilulilutas. Ja mul muutkui inimesed tulevad ja tahavad retsepti järgi oodata, mul oli siis lõpuks 6 ootajat korraga. Pidin ise kõik üles leidma, sildid peale panema ja kontrollima. Ja samal ajal rääkisin ühe kliendiga telefoniga kah. Ja ta ei kavatsenudki aidata kui ma poleks öelnud. Oi kui närvi mind ajas see. Peas naa vahutasin et vähe polnud. Vaikselt vist eesti keeles ropendasin ka, aga õnneks keegi aru ei saa :D Ja see 3 tundi mis üliõpilane seal ei olnud, oli nii stressirohke et õudne. Ma mõtlesin et sinna küll ei taha kunagi tagasi minna, et peab sellele ütlema kes neid kohti paika paneb. Õudne. Mul ju kunagi pea ei valuta, nüüd siis valutas. Ja tuju oli väga paha.
Pärast käisin jõusaalis, siis sai natuke parem :)

Teisipäev, 13.12.11
Olin seal kaugel tööl, Portishead’is. Aga seekord sain paremini kohale- rongiga Bristolisse ja sealt sain ühte töötajaga autoga Portisheadi. Rahaliselt oli isegi 2 naela kallim, aga 30 min kiirem:) Aga noh, pilet makstakse ju nagunii kinni pärast.
enamus päevast oli normaalne, ei olnud väga kiire ega midagi. Kõik sai ilusti ära tehtud. Aga siis, kell 15.30 otsustas dispenser, et ta läheb koju, et tal see nädal 2 vaba tundi vaja välja võtta. Ja mulle keegi midagi ei öelnud ju. Sain alles pool tundi hiljem teada. Ja siis läks juhataja ka ära. Nii et viimane tund aega ma olin ühe vanatädiga kes poes töötab ja kes apteegi osast midagi ei tea. Täpselt nagu mina. Et kus mis on jne. Ta sai isegi mu peale pahakseks ka juba, et ma kogu aeg küsin kus see on jne. Aga no kurat kuidas mina pean teadma?!! Sellel dispenseril polnud mingit õigust ära minna ja pealegi mulle ütlemata. No siis ma olingi hädas, midagi üles ei leidnud sest süsteem on igal pool erinev. Ja see on ju reegel, et siis kui üksi oled tuleb maru palju rahvast poodi ja kõik tahavad oma retseptide järgi oodata. Ja siis ma pidin tema eest veel järgmise päeva kauba ka ära tellima, mida proviisorid mitte kunagi tegelt tegema ei pea. Arvata võib et ma olin vihane jälle. Nad aravavad et noor ja väljamaalane et võivad ükskõik mida teha. Tropid.
Sain autoga Bristolisse, trenn on ju. Aga jälle oli tund aega aega, niiet tukkusin riietusruumis pingi peal :). Trenn oli muidu hea, aga põlvesideme unustasin koju. Terve trenn polnud midagi häda, aga lõpus sain nats haiget.

Kolmapäev, 14.12.11
Täna oli tööl normaalne. Kõik tegid neile ette nähtud ülesandeid ja kõik laabus probleemideta. Hää on säänses kohas töötada, muud ma ei oskagi öelda :D
Ahjaa, seda tahtsin ka öelda, et viimane nädal aega on segane ilm oln. Tuul on nii kõva, et aknad tahavad eest tulla. Ja väljas kõndida pole võimalik. Kogu aeg sajab vihma tore on. Kui ma trepikojast välja lähen, siis üks tänav läheb otse mere äärde, seal on võimatu kündida. Just seal kohapeal, mingi 50 meetrit. Tuul on nii kõva et edasi ei liigu. Naer tuleb pääle kohe. Väga vaevaiselt läheb see lõik ikka.
Täna jõusaali ei läindki, põlv on nats kahtlane. Lebotasin niisama kodus, vaatasin filmi. Vahepääl on nii ka hää :)

Neljapäev, 15.12.11
Täna olin jälle sääl kus teisipäeval. Kuna tollel töötajal oli vaba päev, siis ma pidin bussiga minema. Kell 6 üles, bussile, 1,5 tundi. Lahe. Tukkusin jälle, pea kukkus mitu korda ära. Kui keegi kõrvalt vaatas sai taaskord naerda. Äratuse panin kaa, et peatust maha ei magaks :D Teadsin ju, et poolteist tundi sõidab. Aga noh, uimane nagu ma olin, läksin kogemata 2 peatust varem maha:D Õnneks oli aega palju, jalutasin rahulikult apteegini, muidu oleksingi pidanud poe ees ootama.
Õnneks täna kontrollisin teisel korrusel vanadekodusse minevaid ravimeid. Rahulik, mõnus, ole kudas tahad jne. Ma kuulasin näiteks muusikat telefonist. Mega hää. Loodan et lähen sinna veel, teisele korrusele. Sääl oli ikka mõnus. Ja see tädi kes seal veel oli, see on ka hästi sõbralik ja ta on mulle juba esimesest korrast meeldinud.
Kojusõit läks kuidagi kiiremini, ei tundunudki igavikuna.

Teisipäev 6.12.11 ja kolmapäev 7.12.11

Teisipäev, 06.12.11
Täna olin tööl Portisheadis, see on kodust umbes 30min autosõidu kaugusel, mööda rannikut edasi. Aga mul autot pole, praegu veel. Pidin siis minema bussiga. 7.11 läks kesklinnast. Ärkasin kell 6. Ütleme nii, et mul pole vist pikemat bussisõitu olnud varem. Sõit kestis 1h 40min. Liiklusummik oli. Ega see muidu poleks ka eriti kiiremini läinud,sest 1.20 pidi muidu sõitma. Täna otsustasin, et ostan kindlasti endale auto niipea kui võimalik. See on lihtsalt meeletu aja raiskamine. Tukkusin ka bussis loomulikult, lõin pead paar korda vastu klaasi:D Linn on väike, mingi paarkümmend tuhat elanikku. Rikaste rajoon. Töö ise oli ok, ainult et istuda polnud kuskil, jalad väsisid ära. Narkomaane neil ka oli ainult 3.
Kuna on teisipäev, siis trenni pärast tööd. Üks töötaja elas Bristolis, seega sain temaga pärast tööd sinna. Trenn hakkab ju 19.30, ma olin tund aega varem kohal. Tukkusin riietusruumis pingipeal, päris hea uni oli:D Trennis v’sin veel suht kiiresti ära, aga kindlasti parem kui alguses. Koju sain tagasi autoga, niiet läks kiiresti. Tüdrukud hakkavad järjest rohkem minuga suhtlema ka, ja mul jäävad nimed ka juba meelde, niiet tore on :)
Kui koju jõudsin, oli kell 22.30. 15 tundi olin kodust ära :D

Kolmapäev 7.12.11
Täna olin tööl kodu juures, 5 minutit jalutada. Ilm oli segane, tuul oli nii kõva et juuste patsipanekust polnud üldse kasu. Ja kõik riided tahtis seljast ära puhuda. Õnneks mul oli seelik ka seljas, niiet külm küll „polnud“. Vähemalt oli aind 5 minutit minna.
Oi milline päev mul oli. Kuna see apteek on kesklinnas, siis seal käib hästi palju narkomaane. Umbes 5on neid kokku. Ja nendele peab ju erineva koguse metadooni kõigile mõõta. Oh õudust. Lõunani põhimõtteliselt mõõtsin. Sest nad tulevad suvalisel ajal sisse kui kõige kiirem on ka. Sest vahepeal pean ju retsepte ka kontrollima, nende omi kes ootavad apteegis. Enne kella 10t ei tohi nad tulla. Osad on ikka ukse taga. Leiavad siis igasugu vabandusi miks nad peavad varem ära käima. Nojah ja ma siis leebe et hea küll no, endal käed-jalad tööd täis. Enam ma nii ei tee, reeglid on reeglid :D Igatahes, täna sain teada, et narkomaane on igasuguseid. Alustades 18 kuni 60 aastani välja. Noortest on see veel kuidagi arusaadav, aga ma ei saa aru mis need 60-aastased narkootikume kasutavad. Ja nad kõik ei näegi nii kehvad välja! Aga noh, paljud siiski on suht kollid ka. Haisevad, pesemata, hambaid pole, käed suitsetamisest kollased jne. Üks ülbik oli täna aind, aga teised olid kõik korralikud, viisakad enam vähem.
Igatahes täna oli nii, et ma ei saand korraks ka tagumikku maha panna et puhata. Kõige nõmedam on see, mis mind eile ka häiris. Et mul on palju tööd onju, saana aru et teistel on kaa. Aga asi on selles, et ma pean nende, kes ravimeid ette valmistavad, nende vigu kogu aeg parandama. See võtab nii palju minu ajast ära. Muutkui käi järgi ja lase õigeks parandada, nõme on. Okei ma saan aru kui paar korda, aga krt iga viienda ravimi juures on midagi valesti. Lõpus oligi nii et napilt jõudsin oma asjad ära teha.
Jõusaali asjad olid kaasas. Aga no olin nii väsinud, et poole teee pealt keerasin tagasi ja läksin koju. Nüüd muidugi tunnen ennast halvasti selle pärast, aga noh mis seal ikka. Vähemalt sain kodus homseks söögi ära teha ja niisama lebotada :)

Neljapäev kuni pühapäev

Neljapäev, 1.detsember 2011
Ma tean et ma pole kaua aega kirjutanud, aga nüüd kirjutan need paar päeva järgi mis siin vahepeal puudu on jäänud.
Neljapäev oli viimane tööpäev, praktika nime all. Olin siin harus olnud 2 kuud ja 2 nädalat. Inimestega juba harjunud, isegi osasid kliente oskasin juba peast tervitada. Tegin kolmapäeval vaarika valge šokolaadi muffineid,
et saaks tööle kaasa võtta. Kõigile meeldisid. Juhataja hirmutasin ära mudiugi, sest eelmine kord kui ma kooki tegin maasikatega, siis tal hakkas igalt poolt sügelema, siis täna tegin nalja, et nohh, vaarikate vastu ka allergia väää, siis ta ei julgendki muffinit süüa sest ütles et ühed punased marjad kõik, arvatavasti hakkab siis vaarikatest ka sügelema :D Terve neljapäevase päeva ma ei teadnud kuhu ma reedel lähen, noh kuhu harusse. Kontrollisin meili iga poole tunni tagant jne. Alles kella 4 ajal helistas see kes neid paigutusi korraldab, et kuhu ma lähen. Kõik teised olid juba vihased selle mehe peale, et kuda too mulle saab nii teha. Aga tuli välja, et ta oli minust alles esmaspäeval teada saanud. Aga nii see värk pidigi siin olema, et kõik jääb viimasele minutile jne.
Pärast trenni läksin Bristolisse trenni. Istusin rongijaamas, kurb hakkas kuidagi :D Mõnus seltskond seal apteegis. Nüüd ma olen veel rohkem üksi, sest nii ruttu ju teistega ei saa suhtlema, eriti kui ma ainult ühe päeva apteegis olen. A noh pol hullu. Trennis oli ok, aind et põrand oli nii libe, et eriti kiireid liigutusi teha ei saanud. Eks mul tossud vanad ka juba, aga väga libe on teistel kaa. Vaikselt hakkavad isegi juba mõned nimed meelde jääma :). Pärast trenni sain ühe tüdrukuga tagasi koju, pool tundi varem jõudsin kui rongiga, ehk siis 22.30. see variant on ikka väga hea, sest kui kell 11 jõuan, sis toimetan ikka nii et liiga hilja saab magama. Aga pool 11 on veel normaalne.

Reede, 2.detsember 2011
Ega ma ju täna öösel magada ei saanud. Närveerisin. Täna olin ikkagi ühe teise proviisoriga koos, sest see kus mind pandi on suur apteek ja seal tihti 2 proviisorit, sest tööd liiga palju. Kaia hirmutas mind ära, et see Connor on üks ülbe ja kohtleb uusi proviisoreid halvasti jne jne. Aga ei midagi sellist, hoopis vastupidi, ta oli väga sõbralik ja tore. See on muidugi tõsi, et ta natuke homo on. Kasutab selliseid liiga värvilist sõnavara, liigutused ja zestid, aga ei teagi, ega ta tegelt vist homo pole. Ühesõnaga esimene päev läks täitsa hästi. Kuigi sinna apteeki ma küll üksi ei tahaks minna, ja üldsegi, ka kahekesi oli seal nii palju tööd, et isegi mitte korraks ei saanud istuda. Nii kiire oli kogu aeg. jube väsitav. Meie haru on selline rahulik, sellepärast ilmselt Kaia valisiki Yattoni.

Laupäev, 3.detsember 2011
Üritasin kauem magada, aga no kus sa sellega. Lammutamine käib täies hoos mu akna taga. 9ni magasin, siis käisin jooksmas. Jooksmise ajaks viisin musta pesu pesumajja, kaval, kaks asja samal ajal:D Rannas oli täna eriti kõva tuul. Aga varem pole nii suuri laineid olnud, kuigi tuul on varem ka suur olnud. Rand vahutas täitsa. Mina ei saa nendest kalameestest aru, kuda nad püavad neid kalu. See meri on kaua aega nii madal ja pealegi, mingi 60m oli muda ja põhimõttelsiselt üldse mitte vett, aga õnged on neil sees. Kas tõesti need õnged ulatuvad siis 100m kaugusele? Ja sel juhul kuidas nad seda õnge viskavad, et nii kaugele läheks? Aru ma ei saa. Ükskord ma küsin igatahes, aga täna ei tahtnud sinna minna, sest ma oleks vast põlvini mutta vajunud, neil olid ju kummikud. Täna jooksin kuidagi hästi kaugele, polnudki varem tähele pannud, et rand pmst seal ära lõppeb. Või läheb kuidagi kahtlaseks ja pimedaks:D Kuna suur tuul oli, siis oli surfajaid palju. Mai saa aru kuidas neil külm pole. Ma ise olen pealaest jalatallani kokku pakitud, eriti selle tuulega. Neil on jah see kostüümseljas, aga pea ja käed on ikka paljad. Oma 10 surfajat oli. Või noh see on see pigem et neil on surfilaua küljes see langevari nagu. Sellel on oma nimetus ka kindalsti aga ma ei tea. Äge oli vaadata loomilikult.
Pärast kondasin mööda linna ringi. Ostsin paar kodus vajaminevat asja. Aga kuidagi maru kaua aega läks. Kesklinnas käib jõulutrall täie hooga. Ja üldse, siin peatänaval on nädalavahetusel nii palju inimesi, et otse liikuda on ikka väga raske. Jõulupeo jaoks vaatasin ka kleiti, aga täna polnud ostupäev, mitte midagi ei jäänud näppu. Kõik kleidid on ilusad vaadata, aga mitte ükski mulle seljas ei sobi.
Pärast tulin koju, üritasin endale ise hiina sööki teha, nuudlid ja värgid. halb ei saanud, aga ka mitte midagi erilist. Õnneks tegin suure portsu, niiet jääb mõneks päevaks :D Pean veel harjutama:D Pärast vaatasin kahte filmi. Viimane film oli nii pikk, aga nii põnev, et ei saanud pooleli jätta. Läksin alles kell 1 magama.

Pühapäev, 4.detsember 2011
Hommikul vara äratus, enne 7 isegi. Kati abikaasa venna, ehk Davidi venna Laurie’ga oli kokku lepitud, et lähme Bathi. See on siit 35 min rongisõidu kaugusel. Ma olen seal varem ka käinud, 2 suve tagasi kui Kati lõpetamine oli. 9.15 ma olin juba seal, sest ta ütles et ma vara tuelks, saab palju asju näha. Ja loomulikult need välismaalased, ta jäi hiljaks, sest tal rong lükati edasi. Tund aega ootasin, aga õnneks leidsin kohviku mis oli lahti ja istusin seal. Enamus asjadest tehakse ju seal kell 11 lahti, kohvikud kell 10.
Algul läksime kirikusse. Nad ju väga religioossed kõik siin. Taaskord polnud selline tavaline kirik nagu Eestis enamus. Bändiga, inimesed laulsid, polnud sellist monotoonset jura nagu kodu kirikus. Päris äge on inimesi nii vaadata, nad on ikka väga usklikud. Ja nagu ma varem olen maininud, kõik oskavad laulda. Mõnus oli kuulata kirikutäit inimesi kooris laulmas, ja kusjuures väga hästi tuli välja. Ja Laurie räägib ise, et kirik on väga hea koht inimestega tuttvaks saamiseks. Ja nii oligi, sest mitu inimest tulid niisama juttu rääkima.
Siis läksime ühte vanasse pubisse. Oi rahvast oli palju. Päris kaua pidi sööki ootama ka, umbes 50 minutit. Laurie üks sõbranna, Emili ja ta laps tulid ka. Emili on tore, ta on prantslane, elanud siin 13 aastat juba. Pubi oli lahe, kõik vanaaegsed dekoratsioonid ja puha. Poolhämar selline. Hästi mõnus koht, ja ilmselgelt populaarne ka, sest me saime tol hetkel viimase vaba laua (kokku oli 30 lauda ikka). Kalkunit proovisin. Hea oli, aga kui edaspidi valida antakse, siis kana meeldib rohkem :). Praad oli väga suur, kõht sai jõhkralt täis:D Pärast veeresime linnas :D
Siis läksime spaa’sse. Noh see pole nüüd selline spaa nagu Eestis meil. Kodus on ikka rohkem nii-öelda atraktsioone spaas. See oli üle 3 korruse, kuid suhteliselt
väike. Esimesel olid pesuruumid, teisel aroomisaunad, 4 erineva aroomiga ja jalavannid. Panid jalad nagu kaussi, vajutasid nupule ja siis hakkasid mullid tulema. Hea masaaž oli. Aga kolmas korrus on põhjus miks see koht on nii poulaarne. Bassein katusel. Pealt lahtine, vaade linnale. Vesi oli hea soe, kui õlad välja jätsid siis hakkas isegi külm. Aga vaade tuledes linnale oli väga võimas. Eriti nüüd, kui jõulutuled olid. Kirikud olid valgustatud ja puha. Ega seal kaua olla ei saa, lõpuks hakkas igav, aga esimamulje oli võimas. Kogu bassein läks vahepeal mullivanniks ka, mõnus. Aga kui välja tahtsid basseinist tulla ja allakorrusele minna, siis see hetk oli jühkralt külm :D 2 tunni möödudes olid näpud nii pruntis, et viimati juhtus vist sama asi 15 aastat tagasi Serenas :D
Siis jalutasime natuke jõuluturul ringi mis kesklinnas oli, aga kahjuks olid enamus asjadest juba suletud, sest kell oli 6 läbi. Kell 7 läks rong koju tagasi. Rongis ajas umbe närvi üks pere 2 lapsega. Nad ei oska ikka lapsi kasvatada siin. Lapsed sõna otseses mõttes röökisid nagu põrssad. Mängisid siis vist alguses ja siis läksid tülli vms. No nii lärmakaid lapsi ma polnud varem näinud, uskumatu.
Aga siis jõudsin koju ja hakkasin ruttu blogi kirjutama, isegi enne kui netti läksin. Muidu hakkavad kõik rääkima, ei saagi ära kirjutatud. Nüüd on valmis :).