Neljapäev kuni pühapäev

Neljapäev, 1.detsember 2011
Ma tean et ma pole kaua aega kirjutanud, aga nüüd kirjutan need paar päeva järgi mis siin vahepeal puudu on jäänud.
Neljapäev oli viimane tööpäev, praktika nime all. Olin siin harus olnud 2 kuud ja 2 nädalat. Inimestega juba harjunud, isegi osasid kliente oskasin juba peast tervitada. Tegin kolmapäeval vaarika valge šokolaadi muffineid,
et saaks tööle kaasa võtta. Kõigile meeldisid. Juhataja hirmutasin ära mudiugi, sest eelmine kord kui ma kooki tegin maasikatega, siis tal hakkas igalt poolt sügelema, siis täna tegin nalja, et nohh, vaarikate vastu ka allergia väää, siis ta ei julgendki muffinit süüa sest ütles et ühed punased marjad kõik, arvatavasti hakkab siis vaarikatest ka sügelema :D Terve neljapäevase päeva ma ei teadnud kuhu ma reedel lähen, noh kuhu harusse. Kontrollisin meili iga poole tunni tagant jne. Alles kella 4 ajal helistas see kes neid paigutusi korraldab, et kuhu ma lähen. Kõik teised olid juba vihased selle mehe peale, et kuda too mulle saab nii teha. Aga tuli välja, et ta oli minust alles esmaspäeval teada saanud. Aga nii see värk pidigi siin olema, et kõik jääb viimasele minutile jne.
Pärast trenni läksin Bristolisse trenni. Istusin rongijaamas, kurb hakkas kuidagi :D Mõnus seltskond seal apteegis. Nüüd ma olen veel rohkem üksi, sest nii ruttu ju teistega ei saa suhtlema, eriti kui ma ainult ühe päeva apteegis olen. A noh pol hullu. Trennis oli ok, aind et põrand oli nii libe, et eriti kiireid liigutusi teha ei saanud. Eks mul tossud vanad ka juba, aga väga libe on teistel kaa. Vaikselt hakkavad isegi juba mõned nimed meelde jääma :). Pärast trenni sain ühe tüdrukuga tagasi koju, pool tundi varem jõudsin kui rongiga, ehk siis 22.30. see variant on ikka väga hea, sest kui kell 11 jõuan, sis toimetan ikka nii et liiga hilja saab magama. Aga pool 11 on veel normaalne.

Reede, 2.detsember 2011
Ega ma ju täna öösel magada ei saanud. Närveerisin. Täna olin ikkagi ühe teise proviisoriga koos, sest see kus mind pandi on suur apteek ja seal tihti 2 proviisorit, sest tööd liiga palju. Kaia hirmutas mind ära, et see Connor on üks ülbe ja kohtleb uusi proviisoreid halvasti jne jne. Aga ei midagi sellist, hoopis vastupidi, ta oli väga sõbralik ja tore. See on muidugi tõsi, et ta natuke homo on. Kasutab selliseid liiga värvilist sõnavara, liigutused ja zestid, aga ei teagi, ega ta tegelt vist homo pole. Ühesõnaga esimene päev läks täitsa hästi. Kuigi sinna apteeki ma küll üksi ei tahaks minna, ja üldsegi, ka kahekesi oli seal nii palju tööd, et isegi mitte korraks ei saanud istuda. Nii kiire oli kogu aeg. jube väsitav. Meie haru on selline rahulik, sellepärast ilmselt Kaia valisiki Yattoni.

Laupäev, 3.detsember 2011
Üritasin kauem magada, aga no kus sa sellega. Lammutamine käib täies hoos mu akna taga. 9ni magasin, siis käisin jooksmas. Jooksmise ajaks viisin musta pesu pesumajja, kaval, kaks asja samal ajal:D Rannas oli täna eriti kõva tuul. Aga varem pole nii suuri laineid olnud, kuigi tuul on varem ka suur olnud. Rand vahutas täitsa. Mina ei saa nendest kalameestest aru, kuda nad püavad neid kalu. See meri on kaua aega nii madal ja pealegi, mingi 60m oli muda ja põhimõttelsiselt üldse mitte vett, aga õnged on neil sees. Kas tõesti need õnged ulatuvad siis 100m kaugusele? Ja sel juhul kuidas nad seda õnge viskavad, et nii kaugele läheks? Aru ma ei saa. Ükskord ma küsin igatahes, aga täna ei tahtnud sinna minna, sest ma oleks vast põlvini mutta vajunud, neil olid ju kummikud. Täna jooksin kuidagi hästi kaugele, polnudki varem tähele pannud, et rand pmst seal ära lõppeb. Või läheb kuidagi kahtlaseks ja pimedaks:D Kuna suur tuul oli, siis oli surfajaid palju. Mai saa aru kuidas neil külm pole. Ma ise olen pealaest jalatallani kokku pakitud, eriti selle tuulega. Neil on jah see kostüümseljas, aga pea ja käed on ikka paljad. Oma 10 surfajat oli. Või noh see on see pigem et neil on surfilaua küljes see langevari nagu. Sellel on oma nimetus ka kindalsti aga ma ei tea. Äge oli vaadata loomilikult.
Pärast kondasin mööda linna ringi. Ostsin paar kodus vajaminevat asja. Aga kuidagi maru kaua aega läks. Kesklinnas käib jõulutrall täie hooga. Ja üldse, siin peatänaval on nädalavahetusel nii palju inimesi, et otse liikuda on ikka väga raske. Jõulupeo jaoks vaatasin ka kleiti, aga täna polnud ostupäev, mitte midagi ei jäänud näppu. Kõik kleidid on ilusad vaadata, aga mitte ükski mulle seljas ei sobi.
Pärast tulin koju, üritasin endale ise hiina sööki teha, nuudlid ja värgid. halb ei saanud, aga ka mitte midagi erilist. Õnneks tegin suure portsu, niiet jääb mõneks päevaks :D Pean veel harjutama:D Pärast vaatasin kahte filmi. Viimane film oli nii pikk, aga nii põnev, et ei saanud pooleli jätta. Läksin alles kell 1 magama.

Pühapäev, 4.detsember 2011
Hommikul vara äratus, enne 7 isegi. Kati abikaasa venna, ehk Davidi venna Laurie’ga oli kokku lepitud, et lähme Bathi. See on siit 35 min rongisõidu kaugusel. Ma olen seal varem ka käinud, 2 suve tagasi kui Kati lõpetamine oli. 9.15 ma olin juba seal, sest ta ütles et ma vara tuelks, saab palju asju näha. Ja loomulikult need välismaalased, ta jäi hiljaks, sest tal rong lükati edasi. Tund aega ootasin, aga õnneks leidsin kohviku mis oli lahti ja istusin seal. Enamus asjadest tehakse ju seal kell 11 lahti, kohvikud kell 10.
Algul läksime kirikusse. Nad ju väga religioossed kõik siin. Taaskord polnud selline tavaline kirik nagu Eestis enamus. Bändiga, inimesed laulsid, polnud sellist monotoonset jura nagu kodu kirikus. Päris äge on inimesi nii vaadata, nad on ikka väga usklikud. Ja nagu ma varem olen maininud, kõik oskavad laulda. Mõnus oli kuulata kirikutäit inimesi kooris laulmas, ja kusjuures väga hästi tuli välja. Ja Laurie räägib ise, et kirik on väga hea koht inimestega tuttvaks saamiseks. Ja nii oligi, sest mitu inimest tulid niisama juttu rääkima.
Siis läksime ühte vanasse pubisse. Oi rahvast oli palju. Päris kaua pidi sööki ootama ka, umbes 50 minutit. Laurie üks sõbranna, Emili ja ta laps tulid ka. Emili on tore, ta on prantslane, elanud siin 13 aastat juba. Pubi oli lahe, kõik vanaaegsed dekoratsioonid ja puha. Poolhämar selline. Hästi mõnus koht, ja ilmselgelt populaarne ka, sest me saime tol hetkel viimase vaba laua (kokku oli 30 lauda ikka). Kalkunit proovisin. Hea oli, aga kui edaspidi valida antakse, siis kana meeldib rohkem :). Praad oli väga suur, kõht sai jõhkralt täis:D Pärast veeresime linnas :D
Siis läksime spaa’sse. Noh see pole nüüd selline spaa nagu Eestis meil. Kodus on ikka rohkem nii-öelda atraktsioone spaas. See oli üle 3 korruse, kuid suhteliselt
väike. Esimesel olid pesuruumid, teisel aroomisaunad, 4 erineva aroomiga ja jalavannid. Panid jalad nagu kaussi, vajutasid nupule ja siis hakkasid mullid tulema. Hea masaaž oli. Aga kolmas korrus on põhjus miks see koht on nii poulaarne. Bassein katusel. Pealt lahtine, vaade linnale. Vesi oli hea soe, kui õlad välja jätsid siis hakkas isegi külm. Aga vaade tuledes linnale oli väga võimas. Eriti nüüd, kui jõulutuled olid. Kirikud olid valgustatud ja puha. Ega seal kaua olla ei saa, lõpuks hakkas igav, aga esimamulje oli võimas. Kogu bassein läks vahepeal mullivanniks ka, mõnus. Aga kui välja tahtsid basseinist tulla ja allakorrusele minna, siis see hetk oli jühkralt külm :D 2 tunni möödudes olid näpud nii pruntis, et viimati juhtus vist sama asi 15 aastat tagasi Serenas :D
Siis jalutasime natuke jõuluturul ringi mis kesklinnas oli, aga kahjuks olid enamus asjadest juba suletud, sest kell oli 6 läbi. Kell 7 läks rong koju tagasi. Rongis ajas umbe närvi üks pere 2 lapsega. Nad ei oska ikka lapsi kasvatada siin. Lapsed sõna otseses mõttes röökisid nagu põrssad. Mängisid siis vist alguses ja siis läksid tülli vms. No nii lärmakaid lapsi ma polnud varem näinud, uskumatu.
Aga siis jõudsin koju ja hakkasin ruttu blogi kirjutama, isegi enne kui netti läksin. Muidu hakkavad kõik rääkima, ei saagi ära kirjutatud. Nüüd on valmis :).