Hommikul aknast tundus hea ilm. Kuna siin ei või iial teada, siis võtsin igaks juhuks vihmavaru kaasa. Poolel teel hakkas vihma tibutama. Aga tuul oli nii kõva, et hetkel kui ma vihmavarju avasin, läks see kohe pahupidi, niiet suurt abi polnud. Täna käisin teises apteegis. Et saaks näha kuidas patsientide tagasi toodud narkootilisi ravimeid hävitatakse. Meie apteegis neid eriti pole, sest väike küla ja harva tuuakse tagasi. Igatahes, ma pole varem nii lähedal olnud suurtele kogustele morfiinile jms valuvaigistitele. Kõigepealt kandsin raamatusse neid, kuna neid oli suur kastitäis, siis täitsin seda raamatut mingi 2 tundi:D Siis pidin tabletid välja lükkama pakendist ühte suurde kaussi. Sellega läks kah mingi tunnike. Lõpus olid pöidlad ikka väga valusad:D Pärast seda pidin panema need spetsiaalsetesse purkidesse, kus oli mingi aine juba sees, ning lisama vett, ja purk pidi seifis seisma 24h. See aine mis purgis sees oli, teeb morfiini jms toimetuks. Te ei kujuta ette kui raske mul on praegu valida eestikeelseid sõnu nende protsesside kirjeldamiseks :D Kindlasti on mõni imelik sõna ka sees. Transdermaalsete plaastritega tuli teha nii, et eemaldada igasugustes pakenditest, voltida kleepuvad pooled kokku ja samamoodi panna sinna purki ja vesi peale. Süstitava morfiini pidi kah sinna purki kallama. Ütleme nii, et seda kraami on nii palju mis inimesed tagasi toovad, sest ravimid on kõik tasuta üle 60 aastastele ja nad umbes suvaliselt tellivad kogu aeg juurde ja juurde isegi siis kui piisav varu on olemas. Ja maksumaksja maksab selle eest, tore. Too apteek mulle üldiselt eriti ei meeldinud. Sest esiteks see proviisori tegutsemise koht oli nii väike ja seal oli miljon asja laiali. Korda polnud ollagi. See ei meeldi mulle. Ma ei tea kuidas nad seal oma asjad kõik üles leiavad. Teiseks, seal oli liiga palju narkomaane, 70. Pool hommikut veeda meile metadooni valades, sest nad võivad 9.30st tulla juba järgi sellele (võõrutusravi). Ja saad aru neil oli poes nagu see.. mis mentidel on see raadiosaatja, teiste apteekide vahel. Kuna see piirkond siuke nats kahtlane, siis neil palju varguseid, ja apteegid suhtlevad omavahel raadiosaatjate kaudu, et kus millise välimusega kahtlane isik ringi liigub. Päris hea süsteem eksole :D
Pärast tööd jõudsin käia perearstikeskuses, sain natuke varem töölt ära. Pidin igasuguseid avaldusi täitma, 5 erinevasse kohta vähemalt oma nime ja aadressi. Kõigepealt sain aja mingi õe juurde, kes mind peab üle vaatama. Ja kui ma ta juurde lähen, pean uriini proovi kaasa võtma, saadetakse kuhugi laborisse. Tore. Andis topsi ka valmis mulle juba. Õde pidavat mingi üldise ülevaatluse tegema, 20 minutit. Ja siis võib olla kui trehvab saab arstiaja ka, kunagi mõne aja pärast või nii:D See adminn tegi märkuse mu passipildi kohta, et pole üldse sarnane :D
Ja siis läksin randa jooksma. Vesi oli ranna äärest täna ikka väga kaugel. Peaaegu polnud nähagi, 100m kindlasti. Algul oli mõnus, rahulik joosta. Poolel teel tuli tuul, tagant, hea kerge edasi liikuda. Aga siis kui tagasi pöörasin, tuli mingi metsik tuul ja vihm. Piisad oli valusad kohe. Üks hetk oli nii suur vastutuul, et ma üldse ei liikunud edasi. Tundsin ennast nagu terminaator, sest vihma sadas nii kõvasti ja tuul oli nii tugev, et pidin kogu keha jõudu kasutama et edasi saaks liikuda. Ma ei tea kaua see kestis (tol hetkel tundus igavikuna) aga natuke enne rannast ärakeeramist jäi järgi vihm ja tuul oli ka vaikne. Nagu oleks kuhugi tuppa läinud. No ja kui ma viimaks tuppa jõudsin, siis olin läbimärg, ripsmetušš laiali, tossudest põlvedeni, väliskülgedel paksult liiva täis ja tossude sees ka loomulikult hunnik liiva. Ma oleks nagu põlvini liivas jooksnud. Õnneks külm mul eriti polnud. Soe dušš ja tee :)
No comments:
Post a Comment