Panin 8ks äratuse, käisin rannas jooksmas. Väga mõnus oli piki rannajoont sörkida. 30 min edasi, 30 tagasi. Tagasi tulles oli hakanud tõus, niiet osad kohad juba lirtsusid, ja seal kus ma tulles jooksin, tagasiteel joosta ei saanudki. Siin pidi olema maailmas mingi 5.koht tõusu ja mõõna vahe suhtes. Nende vahe on 11 meetrit. Pole siis ime et ma samas kohas enam joosta ei saanud. Kella 10ks oli emme, vanaema ja vanaisaga Skaibi kõne kokku leptitud. Vanaema ikka ei saand kuidagi aru et kuidas nii tasuta helistada saab ja kuidas nad mind ikkagi näevad :D Ta oli väga kahtlustav:D Aga jah, hea oli nendega rääkida :)
Kella 11ks oli Alaniga (Kaia ja Arunase toanaaber siis) kokku lepitud kokkusaamine, et ta aitaks mulle telefoni operaaatori lepingu teha ja võimalikult hea telefoni saada. Igatahes, meid teenindas üks tumedanahaline tüdruk. Jutu käigus tuli välja et ta oli Zimbabwest, nagu see Alangi (Alan on valge). Nii, see tähendas et saab mingit soodustust :D Ja sis kui ta hakkas mu pangakaarti vaatama, siis küsis kas ma Londoni South Bank’i ülikoolist osasid inimesi tean. Tuli välja, et ta käis ka seal ülikoolis ja oli ühe poisi tüdruk, kellega ma Serbias võistlustel tuttavaks sain. Eelmine suvi ööbisin tolle poisi pool kui Kati lõpetamisel käisin, teda ise polnud siis Inglismaal, niiet tuba oli vaba. Ja siis pärast too tüdruk ei saanud aru miks poisil minu
juuksekarvad padja peal on jne, ühesõnaga tekitasin talle mingi väikse probleemi :D. Siis me naersime päris kaua, et küll maailm on ikka väike. Igatahes ta tundis mind ära, sest oli minu profiili Facebook’is varem vaatanud. Algul ta arvas, et ma olen alla 18 ja Alan sellepärast aitab mul lepingut teha :D:D Ütles et ma näen nii noor välja :D Siis ta rääkis et mängib kossu, et käib Bristolis trennis. Lubas oma treeneriga rääkida, et ma saaks ka minna, saaksin ju tema autoga ja saame kütte raha klapitada. Telefonist niipalju, et väga uus, väga uhke HTC Sensation XE. Kes viitsib, vaatab ise järgi. Telefoni eest maksma ei pidanud, sest tegin lepingu 2 aastaks ja maksan mingi väikse summa iga kuu, seal hulgas on juba piiramatu arv tasuta smse, 900 minutit tasuta rääkimist Inglismaa võrkudesse ja tasuta internet. Leping tehti Alani nimele, sest ma poleks saanud seda teha, kuna ma pole vähemalt 3 aastat siin elanud (selline rumal tingimus telefoni lepingu saamiseks!!). Kuna see asjaajamine on seal kiviajas, siis kokku olime seal poes KAKS JA POOL TUNDI!!! Kuna mul polnud potte ega panne, siis Alan viis mind sinna suurde kõige odavamasse poodi, kus kõike müüakse ja ostsin paja, panni jms vajalikku söögitegemiseks. Kuna too pood oli Kaia-Arunase-Alani maja lähedal, siis käiskisin ta koju ära minna, et tulen ise sinna, et ta ootama ei peaks. Ütleme nii et see polnd kõige parem otsus. Sest mul oli päris palju kotte, ja need pannid ja värgid olid nii rasked, et mul käed pärast surisesid ja näppe ei tundnud. Ja inimesed seal ju jala eriti ei kõnni, seda enam veel 4 raske kotiga, see tähendab
et nad vahtisid mind. Korraga ma õiget majanurka kah üles ei leidnud, sain veel edasi-tagasi kõndida. Alan siis sättis mu telefoni, sim-kaarti pidi seadistama ja värki ja registreerima jne. Vahepeal käisin köörsöögi kohas endale süüa ostmas, tagasiteel sattusin nägema kuidas üks kutt oksendas- ja mitte vähe! Söögiisu oli mõneks ajaks läinud. Igatahaes, Alan viis mind alles kella 8 ajal õhtul koju. Selle telefoniga oli tükk tegemist et oma käe järgi ära sättida. Üks poekett müüb seda ainult, telefon tuli välja 4.oktoober, seega täitsa uus. Seal poes oli neid ainult 4, ja Eestis seda üldse veel pole. Niiet väga eriline :D:D Kuna reedeõhtune väljaskäik ebaõnnestus, aga tahtsin ikkagi rannas pimedas tuledest pilti teha, siis läksin täna õhtul uuele katsele. Õiget teedpidi, palju inimesi liikus ringi, hea ilm oli. Sain oma pildid :D
No comments:
Post a Comment