Esmaspäev, 12.09

See öö ma magada ei saand, sest keset ööd ärkasin üles ja olin oma käe ära maganud, valutas terves pikkuses, tahtis otsast tulla. Ja õhtul Kati küsis mu käest kas mind ei häiri kui kardinaid pole ees, varem ei häirinud (sest olin väsind kaa), aga nüüd kui öelda siis kindlasti hakkas häirima, seega mul und ei tulnd. Kati äratas mind kell 8, rääkisime juttu ja ta läks 9 paiku tööle. Rong läks kell 1, Kati arvas et ma oma suurte kottidega peaks kodust 10.30 minema hakkama. Endiselt olid kotid mega rasked ja vastutuul oli nii suur, et mingihetk tundus et ma üldse ei liigu edasi, et nagu tuul tõukab isegi tagasi. Vihma ka tibutas. Turnisin siis taas mööda treppe oma pagasiga, õnneks kõige suuremast trepist aitas üks mees üles. Uuemates jaamades olid õnneks eskalaatorid ka, aga mõni liikus nii kiirelt et mul oli tegemist et sinna peale saada. Jõudsin liiga vara, passisin rongijaamas tunni, vahtisin tuvisid ja inimesi nagu Kati soovitas. Algul läksin valele platvormile, ootasin mingi aeg, aga siis kui rongi ei tulnd kähku otsisin mingi töötaja ja ta näitas mulle õiget kohta. Sõitsin Londonist Bristolisse, umbes 1,5 tundi ja Bristolist Yattonisse. Jälle valisin vale platvormi, kuigi silt näitas et 45 min pärast saab tolle rongiga ka. Üks mees jälle näitas mulle õige koha ja sain napilt rongile. Tulen sii Yattonis rongist välja, rongijaamast välja ja tuul oli veel kõvem kui Londonis. Tänavad olid suht tühjad. Küla, nagu Kaia ütles (7000 elanikku). Teadsin et rongijaamast hotelli oli 1,8 km. See oli tõeline kannatuste rada. Esiteks tuul ei suutnud ära otsustada kust poolt puhub. Vahepeal kaperdasin isegi tuule tõttu, nii tugev oli. Teiseks, tänav kus ma kõndima pidin oli nii kitsas, et ise pidin autoteel kõndima et kohver ilusti veereda sai. Kolmandaks, kõnnitee oli täis punaseid pihlakaid, mis kohvri rataste vahele jäid ja mitu korda arvasin, et nonii, nüüd on kõik, et rattad tulevad alt. See tee oli kah katkine ja krobeline, vahepeal tunduski et sõidan põhja peal. Ja neljandaks, sõna otseses mõttes oli see küla, sest hobuse sitt oli mitmes kohas keset kõnniteed. Ahjaa, ja teiselpool teed oli mitu lauta, niiet sitahais käis üle pea. Nagu maal ikka:D. Aga kohale ma jõudsin. Tuba on korralik, teisel korrusel, suur voodi, vannituba ilus, telekas, veekeetja, tassid. Võtsin asjad kohvrist välja, jään siia ju ikkagi 31-ks ööks. Kõht oli vahepeal tühjaks saanud, otsustasin poodi otsima minna. Kõmpisin need 2km apteegini, käisin korra seal ja toidupoes. Otsustasin teha sama salatit mis ükspäev Kati juures. Ostsin kraami ära, kala asemel mingit viilutatud sinki. Kaiaga kõndisin rongijaamani, sain teada et mul tuleb lõpus 2 eksamit kaa, jeee. Ja õppematerjale sain palju, mingi 5 cm-ne patakas. Hotelli jõudes hakkasin salatit tegema. Siis avastasin, et mul pole kaussi ega ühtegi söögivahendit. Kausi sain singi karbist ja õnneks oli siin väike lusikas kaa, niiet hätta ma ei jäänd. Õnneks õnneks oli mul võtmehoidja küljes imepisike nuga, mille emme-issi olid kunagi kuskilt suveniiriks toonud. Tükeldasin küll vaevaliselt, aga tehtud sai. Brokkoli keetsin veekeetjas- valmis sai:D Kõht sai ka täis. Üritasin arvutit käima panna. Ja juba tuligi ahastus peale. Arvuti ei läinud käima, mingi tund aega proovisin. Kaia helistas, et tule alla, ta tõi mulle kausi, taldriku ja noad-kahvlid. Nad olid all autos (Kaia ja tema elukaaslane, Arunas, leedukas) ja me läksime pubisse, kuhugi kaugemale. Ma ei teadnud et me kuhugi lähme, mul olid plätud ka veel jalas. Rääkisime pubis päris kaua juttu, Kaia tegi söögid ka välja. Rääkis, et see palk mis ma pärast treeningperioodi saama hakkan on sandikopikad, et ma olen odav tööjõud. Et ma pean mingi aja möödudes palgatõusu küsima. Tundub jah, et Kaia halvasti ei teeni, kui nad oktoobris Kariibi mere äärde 2 nädalaks puhkama lähevad:). Viisid mu hotelli tagasi, sain veel õppematerjale ja netipulga ka. Viskasin oma suurde voodisse pikali. Vaatasin veits materjale ja lugesin Kati käest saadud raamatut- „All quiet on the Western front“, eesti keeles siis “Läänerindel muutusteta“, Remarque. Kunagi olen seda lugend ka. Uni tuli päris ruttu.